ema.

ema pole isa.

ema on ame ja a e m.

neid mõisteid me hetkel ei vaatle.

meil on mõte esitleda siit midagi - võimaldades mõista mil moel kuidas kes - olete teie.

me näeme pilti.

me näeme mis toimub järgnev pildis.

me endina ei tea täpselt mis - aimame - sest keegi meist pole saand täpselt ja õiges arusaamises mõista - mis on see sees.

ja mis tegelikult toimub - mil on siinses olus isa mõiste

ja ka meil - ja mil siin on sõnastatud - mehest sünnib võimalus olla sünnitav naine.

see pole nii.

eemaldame sellest mõttest /esialgu/ mees-mõtte - meile nähtav kujundi ja mitte nähtav tava nägemisele suurenduseta - sperma.

samas sõna sperma on mitmene ja räägib mitmest mõtet.

me näeme - toimub jagunemine.

siit tuleb kohe sõnastada endile mõtet.

erinevad sõnad ütlevad erinev toimet.

jagu on jagunemine - see on osa tervest ja mitte tervikust sest lõpp liidend rikub mõte suunates meid terv sõnast eemale enda suunises olla ikust.

jälle jätame ja vaatleme edasi mi toimub.

kas muutus olles - mu

kas teisendus - olles te.

kas copia - olles co ja

kas koopia olles ko.

need on erinevad suund mõisted sest esitlevad erinevat mõtet.

ko on sõnastuses koos /kõik koos/.

co ütlen - ma olen sinust tekitatud jäljend coperides sind - seega ma pole sina - ma jäljendan sind.

jah siin võib vaielda samas ei tasuks - me oleme juba piisavalt kaua vaielnud ja tulem on nii.

nii - sest muidu teid poleks siin.

see siin on vaidlus tulem teiena siin.

me eraldame end sellest kujundist - üsa sisene sünd moodustumine - samas näitame pilte ja räägime kirjas eri'nevalt te'isiti.

me vaatleme mõtet symbios/sympthomatic(s) mõttes - sümbioos mõttena et olla teile mõistetav.

keha ema alustab endast uut keha moodustama.

loolises alguses ema moodustas endast - enda sarnast - hoides sellega alles - endast enda järg sünd võime moodustumist /mo/.

ja sel moel ta paljundas /pal/ end - enda enda järg olek - uus uue - sama /sa/ end enda ava'lduv ole'kuna.

see tähendab ta moodustas end enda enda moodustumis mõttena - palju end.

selleks et ei häviks hävineks tema alg olek - esimene.

sellest moodustus nais maailma mõtte - naine-mõte sünd.

mees - isa.

tema suund /su/ kulges teisiti - samal mõtte mõte motiivil /mot/.

tema ta algus oli teisiti ja sellest lähtus kõigi tema järg mõtte mõtete olek - mees-mõte.

need kaks olekut ei olnud ühildatavat /nii/ sel lihtsal põhjusel et olid väga erinevad endi oma tekke algus loos.

oma ja enda tekke loos.

nad polnud mees egas naine - nad polnud midagi mida te siiani suudate endile ettekujutleda - samas mõiste endana on siin.

plasma.

mõlemad on plasma endana.

kaks erinevat samas väga lähedaselt erinevad.

sellest algab lugu mil on seda esitletud teisiti ja osaliselt juba õiges. kirjutus - üks lugu.

isa mõiste polnud mees - ta kujundus endast plasm olekus meheks mees-mõte'ks.

teine olek plasm moodustas endast nais mõtte ja mitte mõte - algas endast kohe keha moodustav mõte't.

(keha kujundus)

läbisime ühe sõnastuse selleks et mõista meid end ennast selles paljus ja veel mitte esilduvas tões.

mil tõde on pehmendus - tõe's.

me suundume eemale kõigest sellest sõnastusse siia.

sangviinik melanhoolik - koleerik ja teised sõnastused ja sõnastamata ütlused - meist meiena "iseloomujooned" - iseloomu aspektid ja paljut muud. /mil muud võib olla ka muut - mil sõnastame edasi.

ise loomu jooned - mis need on.

me vaatlesime eile filmi korduses - Eva: tehisintellekt.

kaks treilerit

https://www.youtube.com/watch?v=17XGJrtP4JQ

https://www.youtube.com/watch?v=Bw1MEERRtUA

ja veel üks

https://www.youtube.com/watch?v=VUdIxIgupCc

film siin

http://tushkan.net/news/eva_iskusstvennyj_razum_2011_smotret_film_onlajn/2012-03-15-1545

selles näitam filmis on näitav mõte mil üks teadev mees moodustab midagi - mida ta nimetab tehis mõistus mina moodustamiseks - kehale robot.

see pole õige sõna mil seda saab vaadelda teisiti ja filmist nähtu - ütleb teisiti.

algne mõte tehis kehaks ja mis sellest võib moodustuda tegelikult - Eva nimelise

tüdrukuna.

samas on teine näitav film - Extant - inglis keelsena ja temas näidatakse teise laadset võimalust. http://kinogo.net/4920-za-predelami-1-sezon.html

samas tuleb esile teine just kui arenduselt uudsem ja selle filmi lõpus nähtav keha - uus moodustis keha - digitaalne reaalne.

Transcendence http://tushkan.net/news/prevoskhodstvo_2014_smotret_film_onlajn/2014-08-30-9150

samas me ei saa jätta eemale seda filmi - Tron - mil moodustumine ja näitav mõte annab arusaamise et midagi on nii võimalik.

http://tushkan.net/news/tron_nasledie_2010_smotret_onlajn/2012-07-11-217

on teisi filme mil mõte pole nii selgelt esidunud. ...........

siin pole tegemist meie algus mõttega - emotsioon tundmus tunnetus nimetused - meile erinevad - end erinevalt kehas kogevad - ja sel põhjusel avalduvad meist - meie üksik ja koos avalduva mõistena - inimese emotsioonid.

ja nimetused - meist - mil nimetus väljend näiteks koleerik ei ütle midagi täpsemalt sest on üld-nimetus.

film Eva tõi esile ühe kujundus võimalus mõiste - olla nii moodustatud - mil palju jäi näitamata ja mõtelemata /mõtlemata - mõttlemata/.

selles filmis oli üks kujund mil mees moodustas tehis kehale mida - kas mõistuse või teadvuse.

ei kumbagi - ta moodustas emostsioon keha-mõtte.

ja siit me suubume teiega emotsioon maailma - Maa ilm hetkel olev ja reaalselt kogetav meiena - siin olev ja keha liigutav meie.

selle mõtte arenduse võite leida kõikjalt meie viimastest kirjutistest.

meil on tahtsi tahtmist teiega liikuda ühte kindlasse suunda - programm kirjeldus ühes nimetuses - emotsioon nimi /näiteks melanhoolik/ - ja temas sisalduva paljus oleva ja üksikult temasse üld nimetus toimivasse - üksik kirjeldus programm olekuteni.

olekuteni mil üks või teine üks võib anda sellele üld nimetusele oma kindla suuna - näidata end emotsioon melanhoolik - erineva emotsioon puuduses või sellest üle oleva - emotsioon mitte seda väljenduva - melanhoolik seisundina.

selles Eva filmis olev kujund näitas rohkem - mil tema mees moodustas midagi mida ta paiskas /ka see on küsimus miks ta nii näitas/ selle moodustunud mille - kehasse - algne keha robot mõistelises kujunduses - algne keha juba Eva olek kehale.

esialgne katsetus keha et seda mida ??! ta moodustab saab sisendada sellesse kehasse olla moodustatav - instituut mõistelises tehis keha avaldumises - reaalne ja mitte eristatav - teistest - just kui teisiti /ja ka nägemises on/ teistest bioloogilis mõistelistest kehadest.

pilt selline kahes plaanis.

pilt'it 3

siit alustame edasi mõtisklust mil inimestena on meil võimatu mõista midagi sellist - olles nähtav kujund mõiste endana - üks programm-mina endana - üldisse mõistesse - programm melanhoolik.

ja mil moel mina üksik saan mõjutama üldist nähtav seisundit olekut inimesena.

mina üksik mil mina üksik võingi olla ja tihti saan olema see kes ei luba egas saa olla - kes.

enda mina väline olek - mitte lubades ärka mõtet endale sees sest olen välises liigselt teisiti /ümberprogrammeeritud - teistelt oskav seda teha - välistest/.

ja sel põhjusel mil mina endana välis kirjutan endale sises /olles muutunud/ - kindlas keha suunises - nimes keha - pole ma kindel et ta mõistab.

mõistab kirjutatut mõtet - sel lihtsal põhjusel et ka tema olek sises /mina minuna sise/ on ümberprogrammeeritud.

kas just minust välisest tingitud põhjusel - sest on ütlus - mis sees see väljas.

mis väljas see sees - siis sellest lähtuvalt minu muutus endana välis muutes mind erinevaks sisest - põhjustas muutust temas - muutuma minu mõjutusest väline minuga sarnane.

ja mil mina väline muutusin jälle - võib olla endiseks - ei suuda tema enam minuga ühineda sest on muutunud staas seisundiks endana - sisene.

muutumatuks.

siis mil moel mina väline mil ma enam ei sisendu - sest koheselt saan muutuma temaks ja mitte mõistvaks tema toimel - mina - üks mina-meie-üks

mil moel mina üks saaks teda sellest minust tingitud mõjutusest vabastada - mil välistest meist ümbritseb keha ümbris olles surnud olekutest moodustatud /epiteel rakud välised/.

filmis Eva näidatud kujund näitab midagi ilustreerivas olekus mil puudub mõistmine ja nähtust väljenduv ütlus - mis on lisanduvad joon-kera-kogumikud - mil puudub neil nimetus enne esimest nimet ja ühe teise paigutust keskmesse.

milline järjestus on õige ja mis lisab õigeks või kas just nii - vääraks - seda ühendust mil avaldub kõigi järjest sisenduv olekuga - üks tervik mina.

kas just emotsioon mina tundmuses - mina emotsionaalne väljund inimesena.

või - tundetu ja kalk endas endana ümbritseva teise enda mina enda väljenduv esitlusse inimesena.

mis on mis ja miks ei avaldu selgus siis mil vajan seda.

on kujundid veel mitte midagi ütlevad.

meil on sümbolid - on tähed.

tähed ütlevad sõna hääldust - mitte seda mida nad tähendavad.

sümbolid on kujutlus ja on mõte meist kujutlusest sümbolid andes neile tähendust.

kas kõik on ikka nii ja kas kõik on nii - ikka.

mil on vaatluses film näitam kujundis sümbol kujutised ja neile on antud nimetus siis - kas me eendina - enne mind endina olev - võiks kasutada endile sümbol mõisteid - üksik ja kooslus emo ja emotsioon väljenduste väljendite iseloomustamiseks selleks et aru saada - mis on mis - ja mis millises järjestuses moodustab - mis.

meile meie endi tunnetusena - olla mina üks - mina keha üks - mina inimene üks.

selles mõistes on palju hämarat sest andes sa ei tea mida annad eendile mõistmiseks ja mil eksid - oled endana hämas.

sise välisele - olles sises hämas.

mil on mõisted on alati põhjendus - miks nad on ja milleks.

mil on - tuleb lähtuda millest.

kas ainu võimalusest või paljust - mil ainu võimalus selles hetkes võib olla väär ja õige.

mil õige pole mõtet edasi minna.

mil väär tuleb leida see õige paljust mil kõik näitavad - ma olen õige.

samas koged - see pole nii - ja see õige ei välju paljust et esitleda end - õigus ütlus sinule.

selle otsingule võib aega palju olla - mil elad palju.

mil ei ela - ei saa teada - mis on õige ja väär.

väär mil see tundub õige sest oskab end näidata õigena ja õige ei näita end sest näeb - ma pole valmis mõistma teda - õige.

mil oskaks - ei otsiks.

leiaks kohe - enam ei küsiks - milleks miks.

mõistelised mitte midagi ütlevad kujundid olid nähtavad.

mil moel miks ta moodustas sellise järjestuse.

millisest järeldusest - jah - oletus kujundist.

vaatame mis juhtub.

kas inimestena elame ka sellist kujundit - vaatame mis juhtub meiega mil me ei muuda end - enda mõtet

ja mis siis mil muudame.

samas sõna palub end mitte eksitada - rõhutades muud ta ütleb see pole see - see on muu.

midagi - see pole sina egas ka sina muu sina - see on muud sinuna sinuks.

siis mil moel moodustub muud minuna mil ma end ei koge muutumas muut muutu sõnas olla muud.

jah need kujundid võivad meile midagi ütelda mil me inimestena mõistame et kõik meist kehadest inimene väljub on ju meie mõte - siis miks me mõtleme nii - esitledes selliseid kujundeid.

ja mil mina nähes sinu mõttest avalduvat - tean mil moel olen mina - ja oletan - tean - mil moel sina - siis küsiks - kelle programm mõttena - mõtteks sinule - sinu esitluseks kehast inimene - inimesena nähtav üks - teostusena minule - üldises programm olus - minule mõtteks - mina programm.

mil selline mõte on minus mõistetav - ma vaatlen sinust - mõtet nähtav /olgugi et digitaalselt esitletud filmi - ikkagi mõte - lisandina.

ja seda lisandit ja teatavas mõistes moodustumise mõtet on samuti näidatud.

näidatud arvutit ja temasse salvestatud - ühest projektorist - projektsiooni tekitavast nähtusest avalduvat - programmilisest kirjast avalduvat visuaalset ruumilist kujundit.

mõte-meel tehis kehale.

ma näen seda ja üritan endale mõistetavalt aru saada - nähtut - mil puudub täpne selgitus - mil moel ja mis sisaldab endas üks kujund nimetus.

nimetus mis - neid näete filmis mil seisatate ja loete.

hispaania keelses filmis inglise keelne näitav programm.

ka sellel on mõte. - mil oleks võinud olla hispaania keelne /rahvus näitav film/.

ma näen ja mõistan - et mida näen pole veel see mil on palju teisi kujundeid ja sümboleid - näiteks hiinakeelsed jaapani sõnastus mõtted - täht ? kujund keeles - mil need pole tähed - need on kujundus mõisted ja mitte sümbol-sümbolistlikus keeles - pigem midugi /nii/ kujund fikseeritust nii nagu liigutused tai chi sümbolistlikus meile veel tegelikult mitte mõistetavas keha liigutus keeles.

muidugi see ühildus ei anna üldist mõistet - kuid kõiges on omavaheline keel-programm ja mil inimestena meie suudame seda endile mõistetavaks teha - saame võib-olla rohkem mõistma järgnev kujund sümboleid - meist endist.

ja nüüd võiks esitleda pilte - orbit orbitale bi circulare pest-ost orbit.

orbs pilte erinevas tähenduses.

meil on neid kogutud palju - kõil /kõigil/ neil on tähendus meie üldisele elule - mil üks orb's keha võib olla üks emotsioon.

üks mõte.

üks meelsus.

üks tahte enese väljendus.

palju muud - meid moodustavat erinevat programm kirja - ümar ümarikus ja muus vormis.

emaisa on mõiste mil ema on ka isa - sel juhul kooslus ema moodustab isa koosluse.

sel põhjusel isa on emasse kiindunud ja hoiab teda.

on ka teine võimalus - siis on meil tegemist mõistega - ühe olemuse kaksikud - olles enda määratluses olema - naine-mõte mees-mõte.

sellise olek nähtuse vaates mil ümar kehaline kujund on teie ees ja kogete temas piir joont keskel - on nais-pool alati vasak.

isaema on mõtteliselt sama - erisus on tingitud mees-mõtte avaldumisest - mõlema suuna avalduv kehaks.

sellisteks nähtusteks on tavaliselt vend-õde kooselud.

mõistagi esineb selles suunas ka mees olekute suundumust kogeda end naisena - kuid siis avaldub see kahe erinev suundumus grupi kokku sobituvas elus - mil üks suund mees-mõtet on teadvustand end jäädavalt nais-keha mõtteks.

sõna ema on meile kõigile ühine sest see on kandunud meisse kõigist aegadest ja olek enda nähtustest.

isegi siis mil meil polnud teda - oli midagi muud ja sedagi ema.

ema enda kõigis mõistetes ja väljendus olekutes - on ja jääb meile emaks -

isegi siis mil sõnastame teisiti ja teisest laad mõttest - on meie tundmus mõte üks ja sama - ema.

siis hoidkem ema - kõigis mõistetes ema - tüdruk algav ema

ema - neiu.

vana ema.

vanaema

selle mõiste minetamisel meie mehed minetame end mil pole meil ema meid taas loovaks ja end mitte mõistvaks oletuses et mõistame end - mil hävitame ema - üld mõistena - kõigi teiste ema - säilitades enda ema.

me ei mõtle et sellega me võime kaotada oma ema - mil teine minu sarnane mees - mõtleb minu emasse sama mõtet -

hoida enda ema mitte minu ema.

me ei hoia tütreid - nendeta pole ema

ei meile endile mil teame mil saame -- et saame olla ka tema poeg.

ja mil me seda ei mõista - katkeb me elu

elu võib olla mitte minu tütrest minuna

minu surmatud tütrest minuna - teise mehe isa elus - tütrena tütreks talle - minu ema minule.

ja nüüd mõte meile mehed mil me tihti pole isad.

kas mõtleme mida teeme endina mehed ja ka isad.

me põhjustame paljut - mitte ainult surma oma mehelikes mees elus sõdadena.

emad ei põhjusta sõdu - meie küll

ja siit järgnev mil see mõte pole meis siiski tahaks seda ütelda sest olen mitte.

ma olin sõjas Koreas ja surmasin lapsi ja naisi - kõiki.

ka isa.

minu mõistmises polnud mõtet et surmates meest ma võin surmata end - enda taas sünd olekus tema pojast tütrest tulev järgnev ema - poja olekul end.

ja mil ma tegin - oli mõistus hilja ja nüüd olen vaba vaade - mitte lubatud sündi - kehaks.

mehed - mõtelgem

mil te tapate teine teist - end.

mil me elame siin me ei tea millega see võib lõppeda.

ärgem jätkem ema tütart - üksinda.

jah nad suudavad edasi elada sest ka teadus sel moel on tõestanud - naine saab sünnitada endast - end

enda järgnev keha end.

ja see on naine.

pole meid.

siis mõtelgem mehed mis elu see on mil sa näed elu - olles elutu end.

vaim vaimuna kõigis mõistetes ja sul pole pääsu elusse - olla elus inimesena - end.

end nimetava mina mehena - hoides kõiki - ka end.